Tuesday, May 3, 2011

We all need to do something, Try to keep the truth from showing up

Hei! Hei!
 Nonii, on blog time...
 Esmaspäeva lasin üle ja käisin arsti juures :/ Aajee, analüüse pidin andma. Nüüd on käsi mõnusalt lilla ja valutab. Ma ei saanudki täna kätega vehkides rääkida, sest liiaga valus oli :D Ning mingid tüübid lihtsalt sõitsid mõõda minnes sisse, thanks alot, vähemal mõni vabandas ;) Ja siit järeldus, minust narkomaani küll ei saa, võinoh, süstima ma end küll ei hakka. Ei tea kas nutta või naerda. Ma pigem naeran. Regulaarselt kätt valutav narkar, see on küll midagi uut :D

 Tänane päev oli alla igasugust arvestust, või kas ikka oli?! :O
  Täna nägin väga-väga imelikku und. Valgus oli mingi jooksumaraton, Tee oli 2x laiem ja rahvast oli väga palju. Reaalselt nad vist ei mahuks teele äragi :D Nii, Valgu omad olid ja Märjamaa omad ka. Ning mina filmisin kogu seda freak show`d. Lihtsalt Epic. Miks ma küll midagi sellist nägin?! Ohjah, mul ikka veab. Vähemalt see kord polnud Oksmaad xD vähemalt midagigi head.

Maraton! lalalala maraton! dadadldadalaaa Maraton! 
Aitäh, kummitab :D

   Täna sai Ruti eest ka ära joosta, aga mis teha. Tema ja ta pastakas, OMG. Tema pärast on mul nüüd reaalne foobia pastakate ees. Nagu mul neid foobiaid vähe oleks :/
   Hmm, mis veel uudist?! Aaa, mul on nüüd õde Anni :D Kellega ma lähen järgmine aasat EOS`i aga ma tahaks edasi ka saada :D
 Tahaks seda ka mainida, et  Cosmo horoskoobid ei ole mulle. Ma ei usu mitte ühtki sõna sealt, kuigi Marisel, Kristelil ja Kadil on alati naljaks neid lugeda, sest väidetavalt minu omad lähevad alati täppi. No mida ?! -.- Need ei ole ju üldse minu kohta. See on pigem natuke-kujutlusvõimet-peab-ka-olema -.- Ma lihtsalt ei taju seda teemat, sest mulle pole see enam ammu naljakas, tegelikult. Aga ma juba olen selline paramagent aga arvan, et elan selle üle, vist :D

  Mulle lihtsalt nii meelib kuulata, kuidas mu postitused panevad mõtema ja on siirad. Aitääh, aitäh, mulle suunatud emotsioonid on ikka päris vinged olnud. Hoolimata mõnest liiga deep`ist tekstist. Jutt on väidetavalt lühike ja kontreetne.Aga siiski jääb mulle, mu kahtlus... vahepeal see kaob aga üldjuhul mitte :/  Ma arvan, et mitte kuulata on lihtsam, kui tõele näkku vaadata. Või siiski mu unistus täitub?


" See on täpselt see tunne, kui sa lihtsalt ei suuda hingata. Proovid aga ei suuda... kogud mõtteid. proovi veel.. proovid veel kord, kuid tulutult. See on see tunne kui su oma mõtted ei lase sul olla. Pea on neist paks. Teevad su peas tiire... aga neist loobuda ei saa. Üritades seda kõike eirata, läheb lihtsalt hullemaks. Mõned peavad sellele vastu, aga mõned mitte. Mõned saavad üle ja liiguvad edasi aga mõlele jääb trauma ja nullpunkt.  See on see tunne kui sa arvad, et enam ei suuda ega taha, see on tunen, kui oled kasutu. Tunne, mis tekib vaid siis, kui ollaks katki ja haavatavad. Kõik need tunded tiirlevad, teevad ringe, süvenevad ja koguvad ainult tuure..."


Ja lõpetuseks tahaks öelda, avastasin just, et välimus võib ikka väga petlik olla, ja nii mõnigi on palju meeldivam kui ma algul arvasin.

Päikest!
Liisu:)
XoXo

No comments:

Post a Comment