Hi folks!
Jah, mul on tuhin... Sest mul on täna nii palju mõtteid ja ma ei suuda neid enam enda sees hoida, lihtsalt ei suuda. Ning nüüd on KABOOM ja olen loominguline ja andekas. Tegelikult ma lihtsalt mõtlesin, et teen veel ühe viimase postituse veel see aasta. Uskumatu, et aasta on juba möödas?!
See aasta on olnud hea aasta! On olnud palju võite ja ka paar kaotust, aga lõppkokkuvõtteks ma siiski loen oma aastat väga edukaks. Ma pean aastat juba ainuüksi sellepärast edukaks, et ei ole jalgratta/rolleri v muu liiklusvahendi alla jäänud, kuigi neid olukordi, kus elu tipphetked silme eest mööda vilksatasid oli mitmeid. Peamine võit oli võit enda üle, nii palju kui see võimalik oli :)
Ma ei anna kunagi konkreetseid lubadusi vana-aastaõhtul vaid sellised ebamääraseid ja mulle sobilikke ja alati peab olema võimalus, et ma saan neid oma kasuks pöörata kui pole suutnud nendega toime tulla. Kuigi enamasti tulen... Ma aravan, et mul lihtsalt peab alati olema tagavaraplaan, juhuks kui põrun. Sest see ongi ainuke asi, mida ma kardan, ma kardan põruda elus. Ma tean, et mitte keegi ei sosista meile õigeid vastuseid ette ega anna head nõu kuidas elama peaks... Me kõik leiame ise viisi ja teema neid otsuseid. Mõned teevad neid paremaid, vb see tuleneb sellest, et neil on tugev eneseusk ja hea kõhutunne, mis viib nad alati võidule? Ning siis on need teised, kes ei ole eriti pädevad oma otsuste tegemisel, igal võimalikul juhul hiilivad mööda ja ainult ootavad, et keegi neile ütleks, mida nad tegema peavad. Ja nad on kuulekad, liigagi, sinisilmsed ja saavad haiget. Lõpuks on siis minusugused inimesed, kes lihtsalt kardavad põruda. Ma ei oota ega ka taha ,et keegi mulle vastuseid annaks, aga ma ei taha ka ise valesi valikuid teha. Mis mul üle jääb, ma pean lihtsalt riskima ja olema vapper ja lugema minuteid, mis on möödunud edukalt ja lootma ,et mu edul ei tule lõppu.
Kuhu Teie end liigitaksite?
Ma olen selle aastaga muutunud, palju. Olen leidnud tee, mida nii paaniliselt otsinsin, leidsin ka sihid. Ma loodan, et ma olen muutunud ainult paremuse poole, kuid mina pole õige inimene seda väitma, sest ma ei saa ise ennast objektiivselt hinnata. Aga üht ma võin öelda, ja see on see, et ma olen teinud absoluutselt kõik, et olla parem inimene. Ma siiralt loodan, et ma tulin oma ülesandega hästi toime. Samas, mu lillekesed väidavad, et olen kohati liigagi hea inimene, nooh, ei tea. Im just being me.
Aga kes tegelikult on hea inimene? Ma mõtlen definitsiooni. Kuidas see inimene defineerida? Inimene , kes armastab kõike ja kõiki. Soovib ainult head ja teeb kõik, et teised oleksid õnnelikud. On alati abivalmis ja hooliv. Suudab mõelda oma mätta otsast kaugemale ja armastab erinevusi. Püüdleb siiamaani maailma rahu poole. See kõik meenutab mingit roosat mannat ja on ideaalsusele vaat , et kõige lähedasem vorm. Siis kas mina ikka nii hea olen? Tahaks loota küll:))
Oh, olen ikka naiivitar küll.
Ma mõtlesin, et mingi nö lubadus tuleb anda uueks aastaks. Minu lubadus on midagi sellist:
" See aasta ma luban, et olen positiivsem ja naeratan 10x rohkem. Luban, et püüan olla parem inimene kui see aasta ja hakkan millegi uue ja huvitavaga tegelema. Ning lasen vabaks, olen vaba! Ela ainult endale ja ei kahetse! "
Arvan, et see on lubadus, millest suudan kinni pidada :)
Mis mulle aastavahetuse juures kõige rohkem meeldib on see, et me kõik saame uue võimaluse alustada otsast peale, värske puhta lehena. No nii palju kui see võimalik on. See on aeg, mil kõik anname lubadusi. Me võime ju väita,et see aasta ei anna mitte üht lubadust aga tegelikult me teeme seda kõik. Kõige ebamäärasemal moel. See on aeg, mil meid valdab ootusäevus ja lootus sama aegselt.
Kes on ikka veel haige? MINA :( Mul on juba päevade lugemine ammu sassi läinud. Ma ei tahaks uude aastasse haigena minna. Kõige kurvem on asja juures see, et kõik plaanid, mis olid on nüüd pea peal ja maha kandmisel. Ainult mina suunadn, eem KOGU AEG haige olla. Mull on nii paha olla ja lisaks kõigele muule ma maadlen insomnia tuuriga. Minu nö arstipaberitega sõbrannal on üks väga vett pidav diagnoosi teooria ja ma kardan, et tal võib isegi õigus olla. Niisiis, Kuna ma nii hea inimene olen, et kõik hinge ja südamesse võtan, siis kõik see halb ( liigitame kuidas iganes). No, igatahes see kõik lihtsalt hakkab mu tervisele, vb on see sellepärast, et enamsus juhtudel ma tean, et ei saa mitte midagi teha ja see muudab mind kurvaks ja siis tunnen süümekadid jne. Ohh, mind küll.
Lisaks kõigele muule ma värvisin täna juukseid, ohh. Kõik on chill, aga ma tunnen ennnast nüüd mingi 5% rumalamana. Arvan, et värvi aurud annavad endiselt tunda XD R nagu RUBIIN. Tegelt ma arvan, et asi nii hull ei ole. Ohh, ma olen nii palju tarka juttu ajanud, et ise ka ei usu. Loodan, et olete mu üle uhked, sest hetkel suudan ma tunda ainult suurt rõõmutunnet ja valule ma keskenduda ei tahaks seega jään ellu ja ei vingu ega virise! :)
2012- The end is near. Make it count!!! :)
Love you all! ;)
Selle aasta viimane!
Liisumon :)
XoXo
No comments:
Post a Comment