When the sun goes down...

Servus.
   Ma isegi mitte ei hakka vabandama või miskit see sugust. Mul lihtsalt pole olnud ei aega ega tahtmist. Iseenesest see on ju vale, sest tahtmist mul on aga ma ei suuda leida õigeid sõnu. Lihtsalt ei suuda, sest neid ei eksisteeri. Mu sõnaraamatiust on sõnad otsa saanud ja need on asendunud tühjusega. Tühjus, mis alles hiljuti  muutus silmapetteks. Tühjus mis alles nüüd mutus vaikuseks. Vaikus, mis algas valede valikutega. Valik, mis tundus hea ei osutunudki nii heaks. Ning headus, mis kadus kui maskid eest rebiti. Kogu valelikkus,  mis viis tühjuseni.

   Mis vahepeal toimunud on? Palju aga kõik ei ole nii mainimisväärne, andestage.  Põhiline on kooli rutiin, mis on täiesti ulme. Kõik oli kena ja tore kuni suvi läbi sai ja kõik hakkas muutuma. Tuli teha valikuid ja otsuseid vastu võtta. Aga ma elan üle, olena alati elanud ja elan ka selle, ka siis kui ma jään üksi oma vaadetega seisma. Siis seisan uhkelt. Kui vaja, teen kõik selleks, et õnnelik olla. Ka siis kui ma peaks isekas olema, sest nagu ma juba arusaanud olen siis kõik on isekad. Siin ongi ainult üks tarkus: Iga mats enda eest. Mulle ei meeldi see aga kes tuli minu käest seda küsima? mitte keegi.

   Mul on olnud aega, isegi väga palju, et mõelda. Lihtsalt mõelda ajade üle ja plaane teha. Plaanid on hea. Plaan on ka see, et olen zombie ja täiesti numb. Ma ei taha mitte midagi teada ega teha, vaid lihtsalt olla. Ma ei taha näha ega kuulda, ma ei taha mitte midagi. Enam, ei taha ma midagi. Tahan vaadata kas see oli nüüd hea valik. Ma võiks oma valikutele ka punkte panema hakata, sest ma olen omadega täiesti miinustes.

   See nädal on ka võrdlemisi tihe ja tegude rohke olnud. Üks pidu teise otsa, ei tore oli. Va paar asja, mis rikkusid absoluutselt kõigi tujud ära.  Muidugi meie rebastepidu oli vabsjee, mingi lambikas ja lihtsalt epic. Ütleks, et nalja peab saama aga see ei olnud lõpus enam isegi mitte naljakas.

   Mis mu sees toimub? Kaos. Mis mu elus toimub? Kaos. Ei, mõttetalgud on head, mulle meeldivad. Kuid siis võik see "turn off" nupp olla aga kahjuks seda ei ole olemas. Ainukesed head asjad, mis mul praegu on, on minu imelised eredad kriidid ja hea muusika. L.I.F.E.G.O.E.S.O.N  :DD
Hhahahah, andke mulle andeks, et selline mindfuck olen. Kui siin juba halamiseks läks siis palun mulle üks teleporteerimis masin postkasti, aitäh! :D

   Ma ei tea kas mul on siia veel midagi kirjutada. Üks mu plaanidest oli ka see, et kustutan kõik oma kontod ära, vb hakkab siis kergem. Ma lihtsalt ei taju seda, kõik teised teavad minu asju paremini kui ma ise. No, ma tänan. Ma teid ka.  Järgmine aasta kolin metsa ja jutul on lõpp.
Im so done!

Ps. Õunad ja pliiatsid on väga ohtlikud, kunagi ei või teada millal kumbki neist silma juhuslikult lendab.

Let there be happiness!
Liisumon :)
XoXo