Hei Hei :)
Pidasin paar viimast nädalati mõttetalguid. Mõtlesin oma ilusaid mõtteid ja olin loominguline. Ning nüüd olen siin, et jagada seda natukest, mis on veel mu loomest alles jäänud. Seda on küll vähe aga ehk elame tänase päeva üle?
Väga meeldiv oli see päev, mil koolis jagati salatit. No ja üks karp maandud mu sÖberi kotis ja nii salaja. Hahha, selline prank master, et end ajab ka naerma. Kui düüd oma salatiga, mille olemasolust tal aimugi ei olnud, koju jõudis siis ta küll nii vaimustuses ei olnud. Sad :(
Kuna õues on praktiliselt suvi kuigi mul pole sellist tunnet, et mingi 5 nädale pärast saaks kool läbi, siis teeme õues oma tavapäraseid jalutuskäike. Teeme pargis show`d ja naerame nii, et silmad märjad. Kristeliga ma niimoodi chillisin ning päeva kõige tähtsam küsimus, oli see- "Kus on piimapukk?" :D Kahjuks küsimusele vastust ei saanud aga sellegipoolest väga chill oli. Ja see piibuga mees, liiga muhe :D
Hoolimata sellest, kui väga ma tahaks uskuda, et on võimalik kõik panused ühele v paarile inimesele panna siis kahjuks ma seda teha sa saa. Ei suuda. Vb lihtsalt ei oska. Alati tuleb panustada mitmele inimesele korraga siis ei pea vähemalt pettuma või nii meeldib mulle arvata. Samas kõige lihtsam on ehk mitte midagi loota. Aga samas kuidas öelda inimesele, et ma olen su juba algselt maha kandnud ja ei looda mitte midagi, see on lihtsalt liiga julm.
Mis siis saab kui annad endast parima aga ikka pead pettuma? Lihtsalt kui sellest ei piisa? Oled lõpust paari sammu kaugusel aga lihtsalt ei ole südant üle joone astuda ja keskmist sõrma näidata. Ei ole südant olla, see keegi, kelleks olid loodud. Pole südant öelda neid sõnu, mis vajavad lausumist. Pole üldse südant, oled vaid hingamisfunftsiooniga vesi kogu. Säravam kui kõige kaugem element, ent samas nii tähtsusetu ja kergesti lagunev.
Mul on nii kõrini, sellest jamast. Tüdrukud ei kuula sellist muusikad, türukud ei tee seda ja toda. Nii ei ole ju normaalne.Blä blä blää. Mother of god. If it feels right, it`s no wrong! Kes tuleb keelama? Lihtsalt uskumatult kitsarinnaline on meie süsteem.
Me keerutame peas mõtteid. Aga ei realiseeri neid kunagi, vaid pakime kokku ja paneme väiksesse kasti oma aega ootama, õiget aega. Aga seda aega ei tule, sest laseme kõigil võimalikel võimalustel minna. "Maailm on sinu. Mina lihtsalt elan selles"
Head ööd!
Liisumon :)
XoXo
